Minu sõnajalaõied on juba ära õitsenud, pole jaanipäeval vaja otsima minna😂.

Muidu on mul kõik vanaviisi. Kaalu olen 70-st allapoole saanud, see püsib juba pikemat aega 67 ja 69 vahel. Ja no ei saa sealt alla! Et teistsugust tulemust saada, peaks midagi muutma, aga ma ei tea mida, tundub, et kõik on ära proovitud. Ah, las see 64 jääbki siis unistuste kaaluks! Oma vanu postitusi lugedes näen, et ega ma kuigi tihti seda numbrit polegi näinud. Ei, ma ei muretse üldse selle numbri pärast, aga kui ikka üle 70 läks, siis oli raske olla, püksinööp pigistas ja trenniriideid pidi hoolikamalt valima, et mitte välja paista nagu sardell viineri kiles🤣.

Toidukulusid arvestan endiselt, aga vahel tahaks sellega lõpetada. Iga kuu see summa aina kasvab ja kasvab😏… Muidugi ega ma ainuke ole, kõigil ju kasvab ja kui silma peal ei hoiaks, läheks vist päris hulluks see asi🙄.

Raamatuid loen päris palju, aga soovitatud raamatute nimekiri kasvab kiiremini, kui ma lugeda jõuan. Olin siin mõned päevad jalamees ja sain aru, kuidas ma enne palju rohkem lugeda jõudsin. Auto kõrvalistmel istudes või ühistranspordis jõuab päris palju lugeda, tunduvalt rohkem, kui õhtul enne magama jäämist. Tihtipeale loen ühte lõiku mitu korda enne kui lepin, et targem on see kõrvale panna kasvõi poole peatüki pealt, niikuinii midagi aru ei saa. Vahel korjab aga Härra raamatu mu rinna pealt ja kustutab tule, sest mina olen juba magama jäänud.

Aga ilma autota on ikka väga ebamugav see elukene. Sõltusin Härrast ja ühistranspordist. Ühel hommikul jooksin peale trenni niimoodi bussi peale, et hing oli paelaga kaelas. Pärast tuletasin meelde, et tegelikult sai ju päris pikalt niimoodi reisitud ja ei nurisenud. Loen just praegu oma postitusi sellest ajast ja imetlen, no küll ma ikka olin tubli😉, praegu küll ei viitsiks peale trenni õhtul pika tee maha sammuda, et bussini jõuda ja siis bussiga pool tundi koju loksuda. Aga üks pluss, postituste kirjutamiseks oli aega kuni ma Härrat ootasin. Praegu on raske aega leida. Küsimus suurele ringile, kui enne nii palju aega transpordi peale kulus ja nüüd enam mitte, siis kuhu see aeg kaob🤔???

Uusi retsepte kava omadest proovinud ei ole. Jaapani magustoit oli vist see päris viimane, see mulle küll maitses. Mõned seal ju on, mida planeerin proovida kui detox ära lõpeb, aga enamus on lihtsalt uue kauba reklaam. Ütlen ausalt, peale detoxit ei osta ma kindlasti ei Pai smuutit ega Ossi krõpsu. Mitte et ma ennegi neid ostnud oleks. Aga ise olen päris palju retsepte teinud, sest ka detoxi ajal on süüa vaja😉. Näiteks jääkide kasutamine.

Väljakutsetest ei ole osa võtnud. Ilmselt olen juba nii kaua siin olnud, et mul lihtsalt pole neid vaja. Alguses oli see põnev ja uus, nüüd aga ei raatsi aega selle peale raisata.

Käsitööd ka ei ole teinud, aga see on ju igakevadine lugu. Kui algab aiahooaeg, jääb kõik muu tahaplaanile. Nagu igal aastal, on kevadine suurpuhastus lõpetamata. Seekord isegi põhjusega, Härra pidi veel esikus remonti jätkama ja kõvasti tolmutama, aga kui soojaks läks, hakkas temagi hoopis kiireid välitöid tegema. Ja eelmise aasta fotod jäid sorteerimata ja tellimata, aastast aastasse üks ja sama😛…

Ja mitte midagi uut, peale selle, et lapselapsed kasvavad, jõuavad harvem vanaema-vanaisa juurde ja mingites muuseumides ka käia enam ei viitsi. Sel nädalavahetusel olid siiski kõik kolm meil ja veetsime lõbusasti aega😀.

Detoxi viimane, kaheksas nädal on käsil. Eelmisel nädalal sõin laupäeval juba lõhet ja pühapäeval omletti. Nii hea üle pika aja😋.

Päikest ja olge hoitud!

Kummaline kirjapilt. Eelvaates kõik korras, kui aga avalikuks teen, on tunne, et kirjaoskamatu on kirjutanud. Ei hakka kedagi tüütama ka sellega, muidu lõpetatakse üldse see blogimajandus ära...